2018 ja eelneva kokkuvõte

Photo by IMAMA LAVI on Pexels.com

2018 oli minu jaoks aasta, kui ma otsustasin süstemaatilisemalt investeerimisega tegeleda. Sattusin lugema Jaak Roosare raamatuid ja leidsin rahajutud.ee ning sellel lehel kajastuvad blogid, sain teada, kes on Kristi Saare ja Tauri Alas ning asusin kuulama Inveteerimisraadio podcasti.

Nagu ma oma tutvustuses kirjutan, ei olnud ma 2018. aastal sugugi investeerimise mõttemaailma uustulnuk. Küll aga olin ma tegutsenud rütmis: mõeldud-mõeldud-mingil_määral_tehtud-mõeldud-mõeldud. Näiteks: ma olin ammu enda jaoks välja mõelnud, et tahaks dividendiaktsiatesse investeerida hoidmise eesmärgil. Kauplemine pole minu jaoks. 2015. aastal kuulsin juhuslikult Tallinna Kaubamaja dividendide teadet ja mõtlesin, et sellise suurusega dividend on küll hea tootlus, peaks endalegi ostma. Siis jäin aga paremat hetke ootama ja TKM1T kihutas (noh kui kolme aasta kohta niiviisi ütelda saab) 5,90€ hinnalt 10,25€ hinnale. 2018 võtsin aga ennast süsteemsemalt kätte ja julgesin suvel väikese pundi Kaubamaja aktsiaid osta pärast dividendimakse järgset langust. Seejärel kukkusid need veelgi, ja ma ostsin septembris veel veidi, ning detsembris olin ma saanud nii julgeks, et ostsin detsembrikuise allahindlusega kaks korda nii palju kui eelnevate ostudega. Praegu on hea tunne, et ostuhinna keskmistamise tõttu olen oma TKM1T positsiooniga plussis. Ootan nüüd dividendide teadet. Pärast dividendide väljamakset proovin leida parajalt madala hinnaseisu ja veelgi juurde osta.

Üürimise eesmärgil korteri ostu üle olin samuti mõned aastad mõtisklenud, aga ma ei julgenud esialgu selle jaoks laenu võtta või püüdsin enne võimalikult suurt omaosalust kokku koguda. 2018 talvel leidsin end keset lahutusprotsessi ja pidin uue elukoha leidma. Laenupakkumised olid minu jaoks sel hetkel piisavalt soodsad ja nõnda ma ostsingi endale elukohaks kahetoalise korteri, millel nägin ka üüripotentsiaali (sest olin sarnaste korterite üüripakkumisi enda uue eluaseme otsingute käigus vaadanud). Suur boonus selle korteri juures minu jaoks oli see, et kuivõrd ma seal ise elama hakkasin, siis täitis see väljaüüritava korteri minu jaoks kõige olulisemat kriteeriumi – kas ma elaksin ise ka seal. Ja see korter ju täitis selle tingimuse. Elul on huvitavad keerdkäigud ja alates detsembrist elabki selles korteris hoopis üürnik, kes mulle passiivset tulu toodab.

2018 täht on minu jaoks Crowdestate, kes mu varandust oluliselt kosutas. 2015. aastal oli mul rahas üht-teist kogutud. Samuti olin seni loetu põhjal jõudnud järeldusele, et laenuandjana oleks päris kasulik tegutseda. Ja siis nägin ma Crowdestate üht algusaegade projekti, mis lubas 30% aastatootlust. Numbreid oli muidugi raske uskuda, aga otsustasin siiski selle riski võtta enda jaoks tol hetkel turvalises, aga tuntavat mõju omavas summas. Andsin oma raha kolmeks aastaks kellelegi teisele kasutada ja lootsin, et tähtaja lõpuks saan algsumma tagasi ja ehk ikka veidi intressi ka. 2018 suvel istusin sütel, sest teadsin, et aasta lõpul läheb mul just sellises summas sularaha vaja nagu sellest ühest projektist pidi septembris tagasi tulema, aga ma hakkasin teravalt tajuma riski, mida 30% intress pidi tähistama. Tegin ka valmis plaani, et tagasimakse ajaks peaksin selle investeeringu äriühingusse viima, et tulu maksustamise hetke edasi lükata ja sama raha osaliselt veel edasi investeerida. Pikk jutt lühidalt – see 30% tootlusega investeering maksti kuu aega varem tagasi täpselt õige tootlusega, ning siiski just sellisel ajal, et ma olin veidi üle kahe nädala varem jõudnud oma äriühingu asutada ja selle nõude äriühingusse mitterahalise sissemaksena kanda. Sain selle raha, mille olin kohustatud enne aasta lõppu ära andma, aga jäi veidi ka sinnasamasse edasi investeerimiseks.

Minu jaoks oli see ka Bondorast väljumise aasta. Isepankuri algusaegadel panin sinna hirmus suure tuhat krooni sisse ja kuna see edukalt koos intressidega tagasi tuli, siis julgesin hiljem veel 20 eurot juurde kütta ja selle raha uutesse laenudesse edasi anda. Aja jooksul aga nägin, et Bondora ei ole enam päris see, mis ta minu jaoks alguses oli ja enam uusi investeeringuid juurde ei võtnud. Olemasolevad hakkasid ka viivisesse jääma. Nõnda oligi mul suveks Bondoras ligi 90€ sularaha, mille ma oma tolle aasta rahavajaduse tõttu sealt välja kandsin. Aasta lõpuks jõudsin otsusele, et peaksin Bondorast täielikult väljuma ja müüsin oma 40-eurose „portfelli“ umbes 25 euroga maha, olin rõõmus, et jäin kokkuvõttes siiski plussi ja lõpetasin oma senise suhte Bondoraga.

Uute portaalidena leidsin enda jaoks Investly, mille arvete faktooring on minu jaoks huvitav kontseptsioon ja meeldib see, et tegemist on lühiajaliste „sutsudega“. Paraku tundub seal olevat faktooringukliente pisut vähe kõigi investeerimishuviliste janu kustutamiseks. Pikaajalise P2P investeeringu jaoks leidsin Funderbeami, kust sain ka väikese õppetunni. Nimelt sattusin ma korraks seal hoogu kauplemisega, kust õnnestus pisut vaheltkasu teenida, aga selle vaimus ostsin endale Siidrikoja ja Tankeri pisut liiga kallilt sisse. Jään nüüd siis nende kahega samuti selle juurde, et Funderbeamis peaksin soetama eelkõige pika vaatega investeeringuid ja võimalikult soodsalt. Loodan Siidrikoja ja Tankeri tulusale exitile.

2019 jooksul soovin kindlasti ette võtta Mintose ja ilmselt veidi ka Estategurusse paigutada.

2018 kohta võib öelda, et oli mõnevõrra keeruline aasta, aga samas sai ennast finantsiliselt kokku võtta ja see andis ka tuntavat tulemust.

Advertisements

Väike maksuhäkk: kuidas sportides säästa aastas 100€ dividendide tulumaksu arvelt

Kui oled ettevõtte ainuosanik (või mõne osanikuga väikeettevõte üks osanik) ja sulle meeldib sportida, siis on sul tore võimalus oma spordikulud osaliselt kanda ettevõtte arvel ja sellega hoida kokku aastas 100€ tulumaksu.

Teatavasti selleks, et dividendina 400€ firmast kätte saada, tuleb lisaks 100€ riigile tulumaksuks kanda – ehk firma kontolt lahkub 500€. Makstes endale aga tervise edendamise hüvitist, saad kätte 400€ ja firma kontolt lahkub ka ainult 400€.

Näide

Samm 1. Su ettevõttel on aasta alguses selline bilansiseis:

Aktiva
Varad
Raha 450€
Finantsinvesteeringud 2500€
Passiva
Kohustised
Eelmiste perioodide kasum 450€
Osakapital 2500€

Samm 2. Võta (kirjalikult fikseeritult) oma ettevõttes otsus maksta spordikulude hüvitist 100€ kvartalis kõigile töötajatele ja juhatuse liikmetele, kokku aastas 400€. Piisab ühekordselt sellise otsuse tegemisest. Iga aasta alguses tuleks selle otsuse alusel kanda 400€ eraldiseks, kui kavatsetakse jääda sellise hüvitise juurde ja on tõenäoline, et hüvitist kasutatakse. Eraldise moodustamisel kantakse vastav summa kohe ka kulusse.

Aktiva
Varad
Raha 450€
Finantsinvesteeringud 2500€



Passiva
Kohustised
Eraldis 400€
Omakapital
Eelmiste perioodide kasum 450€
Jooksva aasta kasum -400€
Osakapital 2500€

Samm 3. Mine trenni ja maksa isiklikult selle eest. Ettevõtte bilanss sellest ei muutu.

Samm 4. Esita oma trennikulude tšekid oma ettevõttele 100€ ulatuses kvartalis ja maksa endale see raha välja. Väljamaksed võid teha kvartalite kaupa või igakuiselt (jäädes 100€ kvartalis piiri sisse), aga allolev bilansi näide kajastab lihtsustamise mõttes seisu aasta lõpus pärast neid kandeid.

Aktiva
Varad
Raha 50€
Finantsinvesteeringud 2500€



Passiva
Kohustised
Eraldis 0€
Omakapital
Eelmiste perioodide kasum 450€
Jooksva aasta kasum -400€
Osakapital 2500€

Samm 5. Uue aasta alguses vaata oma bilansiseis üle, ja leia summa, mille saad dividendidena välja maksta.

Aktiva
Varad
Raha 50€
Finantsinvesteeringud 2500€
Passiva
Omakapital
Eelmiste perioodide kasum 50€
Osakapital 2500€

Pane tähele, et oled eelmisel aastal juba saanud 400€ maksuvabalt oma kasutusse ja nüüd jääb maksustamiseks ainult 50€, ehk saad kätte 40€ ja tulumaksuks maksab ettevõte 10€. Oled 100€ sel aastal tulumaksu arvel kokku hoidnud.

Korda igal aastal.

See toimib ka juhul, kui näiteks investeerid ühisrahastuses läbi oma ettevõtte ja tahad oma ettevõtte tulu (üüritulust või muust tegevusest) või oma igakuised palgatulust üle jäävad säästud suunata ettevõtte kaudu investeeringutesse, ja tegelikult võib-olla ei tahakski esialgu iga-aastaselt omale kasumit jaotada. Aga trennis oled siiski harjunud käima. Sellisel juhul võid ettevõttele anda laenu.

Paned ettevõttesse täiendava „värske“ raha laenuna sisse (100€ kvartalis spordikuludeks ja näiteks veel investeeringu eesmärgil aastas kokku 200€). Maksad endale tagasi spordikulu (100€ kvartalis), aga ettevõte jääb ikka sulle võlgu (samade summade juures seega aasta eest 400€ ja veel 200€ investeerimiseks saadu raha eest). Võla saab hiljem samuti tagasi enne tulumaksuga maksustamist.

Näitlik bilansiseis pärast raha (400€ + 200€) ettevõttele laenamist ja spordikulude hüvitamise otsuse tegemist:

Aktiva
Vara
Raha 950€
Finantsinvesteeringud 4500€




Passiva
Kohustised
Eraldis 400€
Võlg osanikule 600€
Omakapital
Eelmiste perioodide kasum 2350€
Jooksva aasta kasum -400€
Osakapital 2500€

Tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi võimaldab maksuvabalt hüvitada tulumaksuseaduse § 48 lõige 55. See säte ütleb, et kui ettevõtte igale töötajale (ja töötajaks loetakse ka juhatus ja muud tulumaksuseaduse §-s 48 lõikes 3 nimetatud isikud) võimaldatakse sama suurt hüvitist, siis kuni 100€ kvartalis on võimalik hüvitada järgmiste kulude eest:

  • avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu (mine maratonile)
  • sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi (mine jõusaali, ujulasse jmt)
  • tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi (hoolda oma ettevõtte jõusaali)
  • kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele (kui vajad taastusravi)
  • ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.

NB! Tegemist on väga lihtsustatud näidetega. Enne rakendamist uuri seaduse täpsemat sõnastust koos muude sätetega ja pea nõu raamatupidaja või juristiga. Käesolevas artiklis antud tõlgendus on antud parimate teadmiste baasil, kuid sellise lahenduse kasutamine toimub igaühe omal vastutusel.

Elustiili inflatsioon

Elustiili inflatsioon selgitab seda, kuidas mõne inimese puhul on võimalik, et ükskõik kui palju ta ka ei teeni, elab ta ikka palgapäevast palgapäevani ja tal ei ole mingit võimalust midagi säästa. Elustiili inflatsioon tähendab inimese kulutuste kasvamist koos sissetuleku kasvuga. Inimene näeb, et tal on võimalik nüüd vabamalt kulutada ja ta teebki seda. Ilmselt on see põhjendatud väikese sissetuleku vähehaaval kasvamise korral, kui enne palgatõusu jäi väheks, et hädavajalikke kulutusi katta. Siis on tõesti arusaadav, kui piltlikult lubatakse makaronidele lisaks mõnikord ka vorsti või liha.

Vahel on aga palgapäevast palgapäevani elustiili taga ka see, et inimene ei anna endale aru, mis vahe on soovil ja vajadusel.

Praegusel nutisõltlaste ajastul istuvad paljud kivistunud pilgul ekraanid näos ja sirvivad järjest, mida iganes neile Facebooki või Instagrami voos kuvatakse. Uudishimu vabandusega jälgitakse oma sõprade ja „sõprade“ postitusi ja alateadlikult võrreldakse ennast sellega, mida neile raporteeritakse. Sõber on Balil ja postitab toredaid pilte oma puhkusest. Sõbranna sai elukaaslaselt briljantidega kuldsõrmuse. Täditütar ostis endale uhiuue BMW. „Mina tahan ka, ja kõike seda korraga!“

Kui siis sissetulek kasvabki selle võrra, et lubada endale midagi järelmaksuga või liisingusse, siis tehakse seda kohe esimesel võimalusel, ja sellega blokeeritakse juurde saadud raha enda kasutusest. Enamasti aetakse segi soovid vajadusega. Võetakse võlg panga või järelmaksu pakkuja ees ja lukustatakse ennast töö-kodu-töö oravarattasse. Ühtlasi läheb laenu või liisingu teenindamiseks kogu su palk, mille üle sa võiksid uhke olla, sest see on Eesti keskmine või üle keskmise, ja enne igat järgmist palgapäeva on su pangakonto jõudnud ilusti nulli.

Loomulikult on selle juures võimalik õnnelik olla. Kui need soetatud vidinad ja nendest piltide postitamine sind tõepoolest õnnelikuks teeb. Loodetavasti suudab selline inimene siis aga leppida ka selle pensioniga, mis talle ilma täiendava säästmiseta tagatakse, või ka pensionieani või üle selle töötamisega.

Sotsiaalmeedia teine külg saripostitajate poolt vaadatuna on aga see, et need postitajad ise ei pruugi tajudagi, et oma postituse läbi kuvatakse oma elu ilusamana kui see enda jaoks tundub, võib-olla valideeritakse ennast oma kaaslaste ees, näidatakse, et ma suudan käia samades restoranides, samadel reisidel kui mu sõbrad ja lubada endale kõige uuemat ja vingemat telefonimudelit. Ka neil võib olla vajadus oma teenitud raha järjest uuematele asjadele ja kogemustele kulutada, et järjest rohkem laike koguda.

Tähtis on tajuda, mida sotsiaalmeedia sinuga teeb ja katsuda sellest nõiaringist välja astuda, vaadata üle, mis on sinu vajadused ja mis on soovid. Finantsvabaduse poole püüdlejad on enamasti vajaduste-soovide kalkulatsiooni enda jaoks ära teinud ja aru saanud, et tänaste soovide arvel kokkuhoidmine võimaldab homme saada sissetulekut, mis ei sõltu sinu enda ajalisest panusest. See sissetulek katab sinu vajadused ja üle peaks jääma ka soovide täitmiseks, aga sa ei ole lõksus töölkäimise oravarattas.

Ma isiklikult leian, et soovide täitmist võib endale ka enne finantsvabaduse saavutamis lubada, aga sellisel juhul tuleb läbi kaaluda, kas just see asi või kogemus teeb mind õnnelikumaks. Kas uus tuhande-eurone telefon rikastab mu elu samavõrd kui nädalane reis? Kas ma pean oma viis aastat vana ja täiesti korras auto vahetama uue sama klassi auto vastu?

FIRE või RSVP või VARS? Või hoopis VSOP?

Fire
Photo by Pixabay on Pexels.com

Ingliskeelses maailmas levib akronüüm FIRE, mis tähistab sellist kontseptsiooni nagu Financial Independence, Retire Early. Eesti keeles võiks see otsetõlkes olla Rahaline Sõltumatus, Varajane Pension, mille lühend oleks RSVP. Kuna RSVP on juba tuntud millegi muu tähisena, pakun ümberreastatud mõiste Vaba Aeg, Rahaline Sõltumatus, ehk VARS. Või sobiks paremini ühe teise lühendi topeltkasutamine ja uue sisuga sisustamine – Varaliselt Sõltumatu, Omaenda Peremees ehk VSOP?

Ega lühendite tõlkimine ongi keeruline nõnda, et need oleks sama kaasahaaravad kui algne lühend. Eks ole ikka lihtsam ütelda USA kui AÜR. Näiteks.

FIRE mõistega on aga teine häda see, et selle järgijad kurdavad, et autsaideritele jätab selle särtsaka lühendi teine pool – RE ehk Retire Early – kogu liikumisest veidi vale mulje. Väga hea näide oli kulutulena üle ingliskeelse FIRE-maailma levinud „Afford Anything“ taskuhäälingu 1. oktoobri 2018 episood, kus Paula Pant intervjueeris Suze Orman’it [hääldus: su:zi o(r)man]. Suze Orman on USA-s tuntud finantsnõustaja, kirjaniku ja telesaate juhina, kes üheksakümnendatel saavutas tuntuse ilmselt ühena esimestest, kes propageeris finantsvabaduse ideed ja selle saavutamist läbi kokkuhoidlikkuse ja pideva investeerimise.

Selles intervjuus ütleb Suze Orman, et ta vihkab FIRE liikumist ja ideed, sest inimesed ei peaks 25 või 30 aasta vanuses soovima pensionile jääda. Äkki sul hakkab igav? Äkki juhtub su tervisega midagi, mis nõuab sinult palju suuremat summat, kui sa oled endale pensioni tarvis kõrvale pandud? Seega peaks inimene ikka jätkuvalt edasi töötama ja jooksvalt pidevalt raha kõrvale panema kõigiks juhtudeks, mis võivad saabuda (aga ei pruugi saabuda). Tema nii tuline reaktsioon oli paljudele ootamatu, sest oli ju tema kokkuhoidlikkuse ja finantsvabaduse üks esimesi eestkõnelejaid.

Lugesin ja kuulasin erinevaid selle intervjuu arvustusi, ja selle kõrval, mida arvati Suze Ormani isiku ja tema varasemate soovituste kohta, räägiti ka sellest, et pealiskaudselt asja vaatlevate inimeste jaoks jätabki RE-osa selles lühendis mulje, et 30-aastased finantsvabaduse poole püüdlejad soovivad pärast enda arvates vajaliku summa kokkuajamist lihtsalt selili maha visata, mitte midagi teha ja vaikselt otsast oma kogutud raha kulutada (täpselt aru saamata, millele).

Kui aga tegelikult kuulata finantsvabaduse poole pürgijaid, siis kuuleme hoopis seda, et need inimesed on tüdinud kellast kellani kellegi teise heaks töötamisest ja nad soovivad endale sellist finantsilist seljatuge, mis võimaldab neil tegeleda asjadega, mis neid tegelikult huvitavad – olgu selleks siis aastaringne matkamine või hoopis sotsiaalse maiguga panustamine oma kogukonna arengusse. Samuti ei ole nad plaaninud oma kogutud finantse mõõdutundetult laiaks lüüa ja lõpetada edasist investeerimist.

Seega tahab tulihingeliselt finantsvabaduse eest võitleja saavutada selle, et ta on enda peremees ja võib tegeleda igapäevaselt millegi sellisega, mis teda tõeliselt köidab, ja võib-olla päris alguses ei taga piisavat sissetulekut või mis on kulukas hobi, mis jääbki raha välja viima. Kas seepärast ehk võikski siis eesti keeles rääkida varalisest sõltumatusest ja omaenda peremees olemisest? VSOP!